Kui mina Aavikule jõudsin, (umbes siis poole viie paiku) ei olnud elekter ikka veel tagasi. Terve maja oli küünlaid täis, ning isegi oli mõnus hubane olla, kuid kuna meil ei olnud midagi teha istusid kõik enda telefonides ja tahvlites. Kui need ka tühjaks said hakkasime kamina ees küünla valgel joonistama. Lõpuks hakkasime asju läbi läptopi laadima, et saaks vähemalt midagigi teha.
Kõik toimus küünla valgel. Terve küla oli kott pime, välja arvatud siis need kellel generaatorid olid muretsetud.
Hommikul dušši all käik toimus samuti küünla valgel ning ausalt öeldes ei olnud see nii jube midagi. Õnneks on maja keskküttega, ei imestaks mis siis oleks, kui oleks pidanud veel külmas ka veel istuma. Naabri naisel on ainuke asi põrandaküte, ning ta pidigi kütma tervet maja sauna kaudu.
Kui helistasime elektrilevisse öeldi meile sealt: ''elektri saate esmaspäeva õhtuks kella kümneks tagasi, ning see ei ole ka kindel.''
Laupäeva õhtul, kui läksime linna enda tervet varandust laadima, tuli kõne, et elekter on Aavikul tagasi. Korjasime enda asjad sama toredalt jälle kokku ja hakkasime tagasi sõitma.
Ega nüüd ilma elektritta enam hakkama ei saagi, ei ole lihtsalt enam midagi ette võtta, ning isegi imelik on selle üle mõelda, et kunagi käis kõik niimoodi.
Õnneks saime maja igavusest korda ja külmiku üles sulatatud. :)
No comments:
Post a Comment